Kui karu tuleb mesilasse külla, mida peab siis mesinik teadma ja tegema.
Keskkonnaministri 10.septembri 2008.a. määrusega nr.40 kehtestatud "Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord" - Loe määrust siit.
Kuidas käituda?
- Teavita viivitamatult Keskkonnaametit (tööpäeviti üldtelefon 662 5999, muul ajal riigiinfo telefonil 1247)
- Teade peab sisaldama:
- kahjustuse asukohta võimalikult täpselt (maakond, asula, talu nimi või katastrikood)
- kahjustatud loom või objekt ning arv
- kahju kannataja telefoni number)
- Hoia sündmuskoht võimalikult puutumatuna
- Kahjustatud objekte võib sündmuskohalt liigutada ainult siis, kui see toiming on vajalik mesilaspere hukkumise vältimiseks
Kahju hüvitamise taotlemine
- Keskkonnaamet hindab kahjustuse viie (5) tööpäeva jooksul alates teavitamisest ning esitab hindamisakti koopia kahjusaajale 10 tööpäeva jooksul
- Seejärel saab kahju hüvitamiseks esitada Keskkonnaametile kirjaliku taotluse: kiskjakahjude (hunt, ilves, pruunkaru) puhul ühe kuu jooksul kahjustuse hindamisakti saamise päevast alates
- Taotlus tuleb esitada e-posti teel aadressil info@keskkonnaamet.ee või paberkandjal Keskkonnaameti kontorisse
- Vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehelt
- Jälgi, et taotlusega oleks kaasas ka selle kohustuslikud lisad (loetelu taotluse vormil)
Hüvitamise suurus
- Suurkiskja tekitatud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses.
- Ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjud liidetakse kokku ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa vahemikus 64 - 128 € kalendriaasta kohta.
- Omavastutuse osa määramisel arvestatakse vara kaitseks kasutatud kahjustuse vältimise abinõude efektiivsust
Ennetamine
Hüvitise määramisel võetakse arvesse, kas taotluse esitaja on oma vara
kaitseks kahju tekitavaid loomi peletanud või nende juurdepääsu
takistanud ning kas eeldatava kahjustuse vastu kasutatud meetodid või
vahendid on olnud sobilikud ja nende kasutamisel on looma vigastamist
välditud.
Pruunkaru tekitatud mesitaru kahjustuse korral loetakse käesoleva
paragrahvi lõike 1 nõuded täidetuks, kui mesitaru asus asustatud hoonele
lähemal kui 100 meetrit.
Suurkiskjate tekitatud kahjustusi mesinikele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje hooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu. Kevadest sügiseni kestev meekorje langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga.
"Meie suurkiskjad on territoriaalsed, nutikad ja järjekindlad loomad. Korra juba karu poolt avastatud mesitarude rüüstamised hakkavad sageli väheste kaitsemeetmete tõttu samas kohas korduma ning kahjustused võivad kasvada väga suureks" - hoiatab Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Soovituslikud nõuded kiskjatõrjeaiaks
- 5 traadigline ja 4500 V pingega elektrikarjus, mille alumine traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ning ülemine elektritraat või lint maapinnast vähemalt 1,2 m kõrgusel
-
•Samuti loetakse kiskjatõrjeaiaks eraldiasetseva ülemise elektritraadi või eraldiasetseva ülemise elektritraadi või lindiga võrkaeda, mille võrgu alumine serv toetub täies ulatuses maapinnale, võrgu kõrgus on vähemalt 1 m
-
•Võrgust väljaspool asetseb elektrikarjuse traat maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ja võrgu kohal elektritraat kõrgusega maapinnast 1,2 m
-
•Kiskjatõrjeaiana võib kasutada ka 1 m kõrgust elektrikarjusevõrku, mille kohale on 1,2 m kõrgusele maapinnast täiendavalt pingutatud üks karjusetraat.
-
Keskkonnaamet hüvitab kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses.
Ühele isikule makstav summa on kuni 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.
Otsus hüvitamise kohta tehakse kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest.
Kasulikku lugemist: Looma kahjude ennetamine
Lehe info pärit www.keskkonnaamet.ee