Soovitavad tegevused aprillis  (Antu Rohtla. Kalender mesinikule 2020.)

Aprill on mesinikule väga töörohke kuu. Kui märtsis ei olnud võimalik perede kiirläbivaatust teha, siis on see vaja läbi viia aprillikuu algul. Kiirläbivaatuse esmane eesmärk on söödavarude ja pere tugevuse ja ema olemasolu hindamine. Kiirläbivaatuse käigus eemaldatakse pesast tühjad, mesilastega katmata, rikutud, hallitanud suiraga ja võimalusel ka roojaplekkidega kärjed. Nõrkadel peredel võib ka kärjetänavad kitsendada 8 mm-le. Pesad kaetakse soojalt. Viiakse läbi esimene varroalesta monitooring. Selleks kasutatakse kas võrkpõhja (korpustarudel) või asetatakse raamide alla 1-2 ööpäevaks valge, õliga määritud joonestuspaber. Kui ööpäevas langeb alla 1-2 lesta, võib piirduda mõne “pehmema” lestatõrje vahendi kasutamisega (BeeVital HiveClean). Varakevadine 1-2-kordne lestatõrje piirab ületalvitunud lestade populatsiooni ja seega lestade arvukuse järsku suurenemist kogu suve jooksul. Võib kasutada ka oblikhappe lahuse tilgutamist.


Teiseks olulisemaks tööks  on taru põhjade vahetamine või nende puhastamine. Kui tarudel on vahetatavad põhjad, siis saab nende vahetamist teha ka suhteliselt jaheda ilmaga (piisab mõnest plusskraadist). Kui põhjade vahetamise ajal on välisõhu temperatuur +5 °C ümber, on põhi mesilastest praktiliselt puhas ja seda saab kohe asuda tarulangetisest puhastama. Puidust tarupõhjadelt eemaldatakse tarulangetis, need kraabitakse konkspeitliga puhtaks ja põletatakse leeklambiga üle. Plastist ja muust materjalist valmistatud tarupõhjade puhul aga tuleb valida meetod, mis suhteliselt vähe kahjustab materjali, millest põhi on valmistatud (pesemine, desinfitseerimine jne). Lamavtarudes on põhjade puhastamine mõnevõrra tülikam ja selle saab ette võtta siis, kui väliõhu temperatuur on tõusnud +10...+12 °C. Lamavtarudes nihutatakse pere koos raamidega taru ühte otsa ja puhastatakse esmalt mesilastest vabaks jäänud pool, siis nihutatakse raamid puhastatud taruossa ja puhastatakse taru pesaruumi teine pool. Tõhusam ja vähemtülikas on perede kohene tõstmine puhastesse desinfitseeritud tarudesse. Põhjade puhastamine või vahetamine annab perede arengule suurema hoo, ja mida varem seda tehakse, seda kiiremini hakkavad pered arenema.

 

Kolmandaks oluliseks teguriks perede kevadisele arengule on söödavarud. Kui söödavaru on ebapiisav (alla 6 kg), hakkavad mesilased ema munemist piirama. Kui puuduvad söödaga varukärjed, võib kasutada valgusööda lisandiga kandit või valmistada täiendussöötmiseks suhkrusiirup vahekorras üks liiter vett 1 kg suhkru kohta. Kevadise täiendussöötmise muudab keerukamaks asjaolu, et ööd on veel külmad, mistõttu suuri ja pesa külgedele asetatavaid raamsöödanõusid ei ole otstarbekas kasutada, sest nendes jahtub sööt kiiresti ja jahtunud sööta mesilased enam võtta ei taha. Samas jällegi ergutab vedel sööt pere arengut enam kui tahke sööt või pesa peale asetatud kandi.

 

Kevadel, märtsis--aprillis, kui pered on juba aktiveerunud, hakkavad nad tarvitama ka rohkem süsivesikuterikast sööta ja suira, mis omakorda kutsub esile suurema veetarbe. Nii vajab pere, kus on umbes 6 raami hauet, nädalas ligi 2 liitrit vett, seega 300 ml päevas. Sellise veekoguse tarrutoomiseks peavad mesilased tegema päevas vähemalt 7000-7500 väljalendu. Kui välisõhu temperatuur on alla +8 °C, ei pöördu ligi pooled vee järele lennanud mesilastest tarru tagasi.

Aegade jooksul on konstrueeritud väga mitmesuguseid mesilaste jootjaid, kuid põhinõue on see, et vesi soojeneks jootjas päikese käes ega jahtuks kiiresti maha. Kõige parem on, kui mesilaste joogivesi oleks 18-20 °C soe. Kevadisele joogiveele lisatakse vähesel määral kaaliumpermanganaati (vesi peab olema vaevumärgatavalt roosakas), et pidurdada Nosema -eoste arengut. Mesilaste mineraalainete (soola) vajaduse rahuldamiseks asetatakse jootmislaua alumisele kolmandikule kotike seguga, mis koosneb 2 osast pestud liivast ja ühest osast jämedast soolast. Aprillikuus on perede areng hoogne ja pesad vajavad laiendamist. Esimesed laiendamised viiakse läbi ülesehitatud kärgedega, kusjuures need asetatakse viimase haudmeraami ja söödakärje (kattekärje) vahele. Aprillikuus hakkavad õitsema ka mitmed head kevadised korjetaimed nagu punapaju ja raagremmelgas, mis annavad perede arengule sisse suure hoo. Ilusate ilmade korral võib pajudelt saada ka produktiivkorjet. Piirkondades, kus on palju pajusid, tasub mõelda ka koorimismagasinide kasutamisele.

Aprillikuu lõpupoole võivad mõned pered ka sülemleda. See ei ole tavaliselt loomulik sülemlemine, vaid on tihti vaikse emadevahetuse tagajärg, sest mesilased vahetavad esimesel võimalusel välja ema, kes on talvel põdenud nosematoosi. Aprillikuus on keskmised ja tugevad pered sedavõrd arenenud, et nendele võib anda juurde uue korpuse. Tavaliselt soovitatakse uus korpus asetada pesakorpuse peale ja korpused hiljem ringi vahetada. Sama edukalt võib uue korpuse asetada ka talvise pesakorpuse alla. Kui loodus on piisavalt kiire arenguga ja aprillis hakkab õitsema harilik vaher, võib pesade laiendamiseks kasutada ka kärjepõhja.



Soovitatavad tegevused märtsis (Antu. Rohtla. Kalender mesinikule 2020.)

Märts on meie laiustel mesilastel kuues talvituskuu. Mõiste talvituskuu ei ole päris täpne, sest tegelikult algas haudme kasvatamine juba veebruaris, mis tähendab mesilasperele teist raskemat ja keerukamat kuud. Märtsis suureneb järsult perede söödakulu, mis võib ulatuda 1,6 kilost kuni 3,7 kiloni. Suurenenud söödakulu on tavaliselt tingitud väga suurtest välisõhu temperatuuri kõikumistest. Summaarne söödakulu ulatub märtsi lõpus 8-9 kiloni pere kohta.

Märtsikuus on soovitatav külvata tarude vahele lumele tuhka, turbapuru või muud taolist, mis kiirendab lume sulamist. Lume kiiremale sulamisele aitab kaasa ka lume läbitallamine. Taru esikülgede eest tuleb eemaldada sinna sügisel pandud kuuseoksad, eterniitplaadid või puitkilbid, kuid samas tuleb hoolitseda selle eest, et lennuava jääks varju ka südapäeval, mil päike paistab kõige eredamalt. Taolise varakevadise päikese toime eest on kaitstud need tarud, mis on paigaldatud lendlatega põhja või loodesse.

Nüüd tuleb tarude lennuavad puhastada tarulangetisest. NB! Surnud mesilased ja tarulangetis tuleb koguda ämbrisse! Mitte mingil juhul ei või lennuavade puhastamisel eemaldatud langetist lumele laiali loopida, nagu võime mõnikord näha mesindusalastes õppevideotes. Lennuavadest saadud langetist tuleb hinnata kõigepealt organoleptiliselt. Kuiv ja vahapuru sisaldav langetis viitab normaalsele talvitumisele. Niiske või märg langetis aga näitab, et ventilatsioon on olnud puudulik ja tarus on palju niiskust. Jämenenud tagakehaga mesilased ja langetise ebameeldiv lõhn annavad märku Nosema  ohust jne. Haiguskahtluste korral tuleb lasta võtta volitatud veterinaararstil proov laboratoorseteks uuringuteks.

 

Märtsikuus toimub tavaliselt mesilaste puhastuslendlus. Enne puhastuslendlust võib tarude ette ja ka vahele laotada kuuseoksi, õlgi jms., et tarust välja lennanud mesilased ei peaks laskuma veel sulamata lumele. Kui puhastuslendlus toimub ajal, mil lumi on juba sulanud, siis tuleb kuusokste või õlgedega eriti hoolikalt katta lume sulamisveest tekkinud loigud, sest mesilased võivad nendes massiliselt hukkuda.

 

Kui päikesepaisteliste ilmadega tõuseb õhutemperatuur varjus +6 kraadini, hakkavad mesilased juba lendama. Massiline puhastuslendlus aga toimub peamiselt temperatuuril +8...+10 °C. Kui mesila ümbruses on inimasumeid, võiks naabreid hoiatada mesilaste võimaliku massilise puhastuslendluse eest, sest nad võivad lennata kuni 250 meetri kaugusele ja tühjendada oma pärasooled eredavärvilistele aga ka heledatele objektidele (sõiduautod, kuivama riputatud heledad riideesemed jne.) Eriti keerukas on mesilaste roojaplekkide eemaldamine heledatelt riideesemetelt, sest paljukiidetud ja reklaamitud pesuvahendid on mesilaste roojaplekkide vastu enamikus võimetud.

 

Mesinikul tasub puhastuslendluse ajal mesilas viibida (kindlasti tumedamates riietes) ja lendlust jälgida. Tugevad ja hästitalvitunud pered lendavad massiliselt ja hoogsalt ning lendlus kestab 20-30 minutit. Mõned pered aga lendavad loiult: mesilased väljuvad tarust üksikult, lendavad madalalt ja laskuvad puhkama taru katustele, tarude esiseintele, aga ka maapinnale. Tihti roojavad selliste perede mesilased ka lennulauale, taru esiseinale jne. Sellised pered tuleb üles tähendada, et nendega edaspidi tegeleda. Mõned pered aga ei kiirusta üldse puhastuslendlusele tulekuga. Kui selline asi juhtub, ei tasu veel meelt heita, sest meil on tihti tegemist mitmesuguste rasside ristanditega, mistõttu mõnel perel ilmnevad tumemesilase kohaliku populatsiooni tunnused, kes ei kiirustanud kevadel puhastuslendlusele tulekuga. Viimase 10 aasta sees on registreeritud kõige varasem puhastuslendlus 10. märtsil ja kõige hilisem 5. aprillil. Puhastuslendluse ajaks on soovitatav lendlad täies ulatuses avada ja langetisest puhastada.


Soovitatavad tegevused veebruaris  (Antu Rohtla. Kalender mesinikule 2020.)

Veebruar on mesilas veel talvekuu, kuid lõunapoolse päritoluga mesilasrassid alustavad haudme kasvatamist. Emad munevad esialgu ainult 20-30 muna ööpäevas, kuid kobara keskel on temperatuur tõusnud 34-35* ni C. Temperatuuri hoidmine nõuab rohkem energiat, mistõttu söödakulu kuus ulatubb 1,2 – 2 kg-ni. Summaarne söödakulu (arvates 01. oktoobrist ) on keskmiselt 5,9-6,6 kg. Pere on veel väheaktiivne , mistõttu tuleb jälgida, et raamidelt, millel asus talikobar ei lõpeks sööt. Veebruarikuu temperatuurid võivad olla veel väga madalad, (-28* C 2011 .A,R.) mis raskendab mesilastel sööda kättesaamist pesa äärmistelt raamidelt ja võib takistada ka kobara üleminekut alumisest korpusest ülemisse ( madalaraamiliste korpuste puhul).

 Veebruarikuu on mesilastele riskikuu, sest lõunapoolse päritoluga mesilasrassid on muutunud aktiivseks, mistõttu võib tekkida kärgedel, kus paikneb talikobar nii vee- kui ka söödapuudus. Nüüd ei tohiks mesinik paljuks pidada iga kahe nädala järel mesilasperesid kuulatleda. Tugev sumin annab märku sellest, et perel võib olla veepuudus. Veepuuduse leevendamiseks võib pesale asetada leiges vees niisutatud paksema naturaalsest materjalist kanga (kotiriie) või niisutatud poroloonitüki. Samal ajal kuivade puulehtede sahinat meenutav sumin on kindlaks märgiks sellest, et   mesilastekobaral on söödapuudus. Kuivade lehtede sahinat meenutav sumin on tingitud sellest, et mesilased on jäänud   juba nõrgaks, ning seetõttu ka tiibade liigutamisest tekkiv sumin meenutab pigem kahinat. Kui mesinik nüüd   kiiresti tegutseb saab peret veel päästa, sest kobara välispinnal, kus temperatuur on madalam (+15...+16* C) võivad töömesilased   ilma söödata elada veel ligi 5 ööpäeva. Hoopis tundlikumad aga on talikobara keskel asuvad mesilased, kus temperatuur on tõstetud juba 34-35*-ni C. Haudme piirkonnas olevad mesilased tulevad söödata toime vähem kui ööpäeva.


  Perede söödapuuduse leevendamiseks on aja jooksul katsetatud mitmeid meetodeid, kuid käepärasemad nendest on kandi asetamine raamidele, talikobara kohale. Kui kandit ei ole õnnestunud hankida, on juba eelmised mesinike põlvkonnad asetanud talikobara kohale lapiti rikutud kaanetisega meekärje. On soovitatav hoida hädasöödaks antavat meekärge umbes üks ööpäev toatemperatuuril. Kui ka meekärge ei ole, siis piisab kahekordsesse marlisse mähitud kristalliseerunud naturaalsest meest. Kui seda ka ei ole , siis tuleb kasutada parajalt niisutatud kahekordse marli sisse mähitud suhkrut. Soovitatakse veel suhkrusiirupi kallamist kärgedesse ja nende asetamist kobara kõrvale. Varasemast ajast on tuntud (kuid vähelevinud) n.n. kärgede täitmise meetod. (L.Olesk 1951).

 Eelistada tuleks võimalusel ikkagi kandit (ilma valgusööda lisandita- vara veel!), sest tahke sööt ärritab peret vähem. Tahket sööta   võib veebruaris anda perele   2,0-2,5 kg korraga, mis vastab laias laastus ka pere veebruarikuisele söödavajadusele. Kui kevadel perede   läbivaaatuse ajal selgub, et äärmistel raamidel on piisavalt sööta (vähemalt 6 kg), võib järelejäänud kandi eemaldada, paigutada   õhukindlalt suletavasse kilekotti ja säilitada, kuni järgmise talveni.

  Veebruarikuus peavad olema lõpetatud kõik inventari korrastamise ja ettevalmistamise tööd, vaha sulatatud , vahetatud kärjepõhja vastu ja raamid traaditud..

  Varuda tuleb ka varroalesta tõrjevahendeid . Üheks n.n. „pehmemaks „ vahendiks varroalesta varakevadiseks tõrjeks on Bee-Vital Hive-Clean.




Soovitatavad tegevused jaanuaris  (Antu Rohtla. Kalender mesinikule 2020.)

Jaanuaris saab mesilasperel täis ümmarguselt pool pikast talveperioodist. Kui detsembris oli pere söödatarve aasta kõige väiksem, siis jaanuaris see mõnevõrra suureneb ja ulatub keskmiselt 1,1-1,3 kiloni. On ka erandeid, näiteks 2016.aasta jaanuaris oli kontrollpere söödakulu peaaegu poole suurem: 2,3 kg (A.R.) Pere söödakulu sõltub välistemperatuurist ja selle kõikumistest. Kui pere on pandud talvituma piisava ja kvaliteetse söödavaruga, ei ole mesinikul muretsemiseks põhjust, sest talveperioodi algusest (oktoobrist) on mesilaspere ära tarvitanud (10 aasta keskmisena) 4,7-5,2 kg sööta. Jaanuarikuuks on mesilaste talikobar nihkunud ülespoole ja liigub nüüd pesaruumi tagumise seina suunas. Perede kuulatlemisel tuleb olla eriti tähelepanelik, sest kui mesilased on rahutud, võib see olla tingitud sööda kristalliseerumisest või veepuudusest, mis omakorda võib tuleneda talvesööda liiga väikesest veesisaldusest. Eriti võib seda ette tulla, kui pere talvitub naturaalsel meel ja selle veesisaldus oli 15-16%. Perede rahutus võib olla tingitud ka suve lõpupoole sööda hulka sattunud lehemeest.

Perede kuulatlemisel tuleb ettevaatlikult vastava roobiga puhastada lennuava ja üle vaadata langetise koostis. Meekristallid langetises näitavad, et sööt on kristalliseerunud, jämenenud tagakehaga surnud mesilased viitavad mittekvaliteetsele söödale /lehemesi).

Sööda kristalliseerumise korral aitab selle tagajärgi leevendada pesa peale pandud sooja veega niisutatud paksem kanga- või poroloonitükk. Kui pere mõne päeva jooksul ei rahune, tuleb perele anda hädasööta (kandit).
NB! Talviseks hädasöödaks ei kõlba valgulisandiga kandi. Jäägu see kevadeks. Kui langetises on puruks näritud mesilasi, võib mesilaste rahutuse põhjuseks olla tarru tunginud karihiir.

Jaanuarikuus tuleb lõpetada raamide traatimine ja vabade tarude või tarukorpuste korrastamine. Kui mesinik ei valmista ise kandit, siis on õige aeg osta seda mesinduskauplusest.

Jaanuaris tuleb valmistuda ka vaha vahetamiseks kärjepõhja vastu. Kui aga mesinik valmistab kärjepõhja ise, on aeg hakata sellega tegelema, sest valmis kärjepõhi peab enne kasutuselevõttu mõnda aega seisma ehk laagerduma. Värske, äsjapressitud (valatud) kärjepõhi võib hakata pesas sooju mõjul venima, millega kaasnevad ebaühtlased lainetavad pesakärjed.

Vaha vastu vahetatud kärjepõhjad tuleb laduda tasasele alusele selliselt, et iga 10 või 12 kärjelehe vahele pannakse sile vineerplaat. Virnad ei tohiks olla kõrgemad kui 40-50 cm. Virnades muutub kärjepõhi tugevamaks ega hakka pesas enam venima. Õigeaegse vahavahetusega tagame ka kärjetööstusele ühtlasema töörežiimi ning väldime võimalikku kärjepõhja puudust perede arengu tipp-perioodil.